• 1
  • 2

Uudised

 

Lisaks väga hea hariduse andmisele on Haanja kooli eesmärk kogukonna ja kooli hea koostoimimise tagamine. Meie oma kohaliku kultuuri ja keele sidumine õppetööga süvendab nii kogukonnas kui õppurites uhkust oma päritolu, juurte ja elukeskkonna üle.

„Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse“ on detsembrikuus alanud Haanja Kooli aastane projekt, mille sisuks on paikkonna eripära ja traditsioonide ning paikkondliku omakultuuri õpetamise praktika kujundamine.

Projekt sisaldab kogukonna ja kooli ühiseid õppekavaga seotud töötubasid. Koos toimetades saadakse tuttavamaks, tugevneb side kodukoha ja selle kultuuriga. Õppijate koolipäevad on põnevamad ja elulähedasemad ning küllap on kogukonnalgi noortelt palju õppida!

Ajakava:

5. detsembril 2016 toimus projekti avakoosolek, kus kooskõlastati planeeritavad tegevused, kavandati töötubade sisu.

15. detsembril käidi Rõuge kirikus ja kuulati kuulsate vendade Kriisade orelit ja selle lugu.

27.-28. veebruaril 2017 on talvepäevad Haanjas. Talvepäevade keskmes on talispordivahendid ja kombed läbi aegade.

14. märtsil 2017 on Haanja koolis võru keele ja emakeelepäev. Toimuvad töötoad ning kohtumised huvitavate inimestega.

20. aprillil 2017 valmistuvad noorgiidid Rogosi mõisa tutvustamiseks, räägitakse mõisa ajaloost ja legendidest.

3. mail 2017 toimub traditsiooniline XI Haanjamaa Legendi päev Rõuge Ööbikuorus. Kavas on pakutrükk ja kohalikud mustrid, vanaajamaja, pärimusmuusika, traditsiooniline lõkketoit.

15. septembril 2017 tutvustatakse ja tehakse mõisatöid Rogosi mõisas.

3. oktoobril 2017 tutvutakse suitsusaunatavade ja saunapärimusega Mooska talu suitsusaunas.

10. oktoobril 2017 tehakse projektist kokkuvõte. Valmib kroonika ja fotoalbum.

Haanja kooli ja kogukonna koostöös kujuneb välja kogukonna väärtusi kaasav õpetamise praktika, mida rakendatakse ja arendatakse järgnevatel õppeaastatel. Kavandatud tegevustesse on haaratud kogu Haanja koolipere, lastevanemad ja koostööpartnerid: Rõuge Maarja kirik, Haanja Suusaklubi, Haanja Elo Juur, Ruusmäe Noorteklubi, Haanja Miihhi Nõvvokoda, Mooska talu, Haanja Vallavalitsus.

Projekti rahastab SA Innove ja lähtutud on Huvitava Kooli põhimõtetest.

Info Urmas Veerojalt

 

Rõuge Maarja kiriku külastamine ja vendade Kriisade oreliga tutvumine (15. dets 2016)

“Aga ingel ütles neile: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” (Luuka 2:10-11) Seda kirjakohta Piiblist, mida loetakse jõululaupäeval kõigis Eestimaa kirikutes, kuulsid ka kõik Haanja Kooli õpilased 15. detsembril Rõuge Maarja kirikus.

Rõuge kiriku külastus võeti ette detsembris alanud projekti “Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse” raames. Advendiaeg on just õige aeg, et tutvustada õpilastele jõuludega seotud kristlikku traditsooni. Eesmärgiks oli tutvuda kohaliku kiriku, selle ajaloo ning kirikus oleva vendade Kriisade ehitatud oreliga. Tunniajalise külastuse sisse mahtusid nii kultuurilugu, ajalugu, muusika, keel ja kirjandus kui ka matemaatika.

Rõuge koguduse õpetaja Mait Mölder tegi meile ringkäigu ning tutvustas nii kiriku ajalugu kui ka kristlikku traditsiooni. Mitmed õpilased ja õpetajad käisid ära kiriku tornis, kust avanes imeilus vaade nii Rõugele kui ka kaugemale. Ringkäigu viimases osas tutvusime kohalike orelimeistrite Kriisade oreliga (mis on ka üks nende autentsemaid säilinud oreleid) ning mõned õpilased said proovida orelitallaja rasket tööd. Lõpuks kõlas ühislauluna imeilus “Püha öö” ning kirikuõpetaja õnnistussõnade saatel pöördusime tagasi argitoimetustesse. Usun, et iga õpilane kuulis midagi uut ja huvitavat, mida ta varem ei teadnud ning vastukaaluks külmale kirikule said meie südamed soojaks.

Aitäh Rõuge Maarja koguduse õpetajale lahke vastuvõtu eest!

Õp Kerli Perend

Fotogalerii kiriku külastamisest

 

Talvepäevad Haanja Koolis (27.-28. veebr 2017)

Suusad on juba aastasadu aidanud inimestel ekstreemsetes lumeoludes hakkama saada.

Meie koolis aitas suuskade põnevast ajaloost ja nende valmistamisest selgust saada lapsevanem ja õpetaja Paavo Rüütli. Otsustati ka ise suuskade tegemist proovida. Soetati vajalikud haavaplangud ning töö võis alata. Veebruarikuu jooksul tehti  haavapuidust „haanjamehe“ suuski. Ka 1930ndatel - 40ndatel aastatel õpetati Eesti koolides tööõpetuse tundides poistele suuskade valmistamist.

Laiadel puusuuskadel liikumine on kunst omaette. Võimalus seda proovida oli 27. veebruaril. Kogu koolipere ja kogukonnaliikmed, kes talvepäevast osa võtsid, riietusid vanemate aegade talveriietusse. Lumele toodi viiekümnendatest aastatest pärit suusad, suusakepid, kelgud, lumeräätsad.  Avati endise spordipedagoogi Harri Neeme eestvedamisel loodud Haanja kooli vana suusabaasi uksed, sealt oli võimalik laenutada ning proovida 1980ndate - 90ndate aastate suuski ja suusavarustust. Koolimajas oli kõigile huvilistele eksponeeritud ülevaatlik stend talveharrastustest läbi aastate.

Toreda talispordipäeva lõpetuseks tehti ühispilt, kus osalejad olid retroriietuses, ning käidi koolimaja ümbruses matkal.

Teisipäeval oli ühine vastlapäev. Päev algas koolimajas sportlike mängudega, pärastlõunal lasti liugu suusastaadioni lumistel nõlvadel, ehitati spordiväljakul lumeskulptuure ja söödi vastlakukleid. Vastlaliule lisasid põnevust külalised Jaapanist, kes olid tulnud meie rahvatraditsioonidega tutvuma ning liulaskmisest osa saama.

Talipäevade läbiviimist toetasid algatus Huvitav Kool  ja SA Innove projekt  "Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse".  

Talipäevad viis läbi Haanja kool koostöös MTÜ Haanja Suusaklubiga.

Fotogalerii talvepäevadest

 

  

 

Tähistasime emakeelepäeva!

14. märtsil tähistasime koolis järjekordset emakeelepäeva, mis sel aastal oli eelmistest erinev. Nimelt oli see üks algatuse Huvitav Kool  ja SA Innove projektis "Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse“ kavandatud üritustest.

Emakeelepäeva teemaks oli „Loodus Eesti kirjanduses.“ Kõik klassid said ülesandeks kujundada poster mõne linnu või looma kohta. Tingimuseks oli, et see loom või lind peab olema tegelaseks mõnes kirjandusteoses ning raamat, kus valitud loom või lind esineb, peab olema õpilastel läbi loetud.

Kuulutasime välja ka loodusfotode konkursi, kuhu laekus 38 tööd.

Emakeelepäeva hommikul käisid 6. kl õpilased Aveli Valb, Eva-Lotta Kuus ja Villu Kõva lasteaias, kus nad viisid läbi meisterdamise töötoa. Kell 10.30 hakkasid 9. kl  õpilased e-etteütlust kirjutama. See oli sel aastal kergem kui eelmistel aastatel.

Pärast neljandat tundi kogunesime kõik alumise korruse fuajeesse, kus olid välja pandud postrid, mida  iga klassi esindajal tuli teistele tutvustada.  Eriti tublid olid nooremate klasside õpilased, kes võtsid oma tööd väga tõsiselt.

Fotokonkursi parim oli Kert Lestberg, tublid olid ka Johanna Sarik ja Taavi Lilloja. Õpetajatest sai enim hääli Evi Lestberg.

Pärast postrite tutvustamist toimusid töötoad, kus kõik õpilased said punuda endale väelise paela (pael, mis võib soove täita), valmistada õnnõnöpsi ja paberist mänguasja. Nimetatud tegevused on seotud rahvapärimusega.

15. märtsil käisid Kirke Lee Vodi ja Sirlen Vodi Haanja keelepesa lastega mängimas ja meisterdamas.

Emakeelepäeval on alati rõhutatud ka kohaliku keele ja kultuuri  tähtsust. Mitmed tegevused toimusidki võru keeles, näiteks suhtlemine keelepesa lastega ja juhendamine töötubades.

Haanja raamatukogus on välja pandud näitus loodusteemalistest raamatutest. Näitus jääb avatuks märtsikuu lõpuni.

Tänan kõiki, kes emakeelepäeva edukaks kordaminekuks oma panuse andsid ning üritustel osalesid! Aitäh Egle Vodile MTÜ-st Haani Elo Juur, Riina Lõhmusele, Lea Langale, Ülle Mõimele ja kõigile kolleegidele ning õpilastele!

Kersti Leit, eesti keele ja kirjanduse õpetaja 

Galerii emakeelepäevast 

 

Haanjamaa legendi päev Rõuges (3. mai 2017)

3. mail sõitsime Rõugesse. Päev algas vanal linnamäel, räägiti linnamäe ajaloost ja vanaaja töödest, mida saab sellel päeval teha. Vaatasime linnamäe lähedale ehitatud muinasmaja. Maja oli külm, pime, madal, muldpõrandaga ja akendeta. Muinasmajas madratseid ei olnud, tuli magada õlgedel, katteks loomanahad. Kui ahju köeti, siis oli ruum suitsune. Külmal talvepäeval võis selline kütmine olla väga ebamugav. Muinasmaja lähedal olid veel ait ja sepikoda ning rauasulatusahi ja loomapealuu.

Esimene töö oli luupõletus. Seal saime teha loomaluudele igasuguseid mustreid. Mustri tegemine polnudki nii lihtne, sest luud on kumerad ja mustriraud pidi olema väga tuline. Pärast põletasime puulaastudele loomanimesid.

Järgmine tund oli savitöö. Mina voolisin looma, tegin savist karu, mõned tegid savist kausi.

Pakutrükk oli lahe, sest seal saime kujundada ja trükkida lina. Trükkisin linale linnu, päikese ja veel ühe mustri. Minu arust sai see lina väga kaunis, tegin selle lina emmele emadepäevaks.

Lõunasöögiks saime vanaaegset putru vaarikavarreteega. Lõkkel keedetud tee tundub parema maitsega. Pudru sees olid mingid marjad ja liha.

Mulle meeldis puutöö, sest seda sai teha noa ja saega. Tegime vilepilli. Kõigepealt tuli puujupp koorida, seejärel puurida augud. Pilli tegime kahest oksast.

Sepatöö oli naljakas ja põnev. Meile näidati naela tegemist. Sain selle naela endale, sest ma tundsin paljusid tööriistu. Need olid väga huvitavad riistad. Rauast asjad on väga ilusad. Esimene raud kukkus taevast alla, see oli meteoriidiraud.

Käisime ka Rõuge pesapuus. Torn kõikus natuke. Oli kõhe ja põnev. Veel nägime vesioinast ning kõndisime Ööbikuorus. Oru serval õitsesid lillad lõokannused, kollased ülased ning sinised sinililled. See oli lahe päev.

3. ja 4. klassi õpilased ja õp Malle

Galerii legendipäevast 

 

Mõisatööde õppepäev Rogosis (28. sept 2017)

Septembrikuu 28. päev oli Rogosi mõisas rahva- ja toimetusterohke, sest mõisasse oli „tööle“ tulnud kogu Haanja koolipere. Teadaolevalt võeti vanasti mõisasse tööle tublid töömehed ning seetõttu algaski kolmetunnine õppeprogramm jõukatsumisega mõisa väravas nii poistele kui tüdrukutele. Jõukatsumise järel täideti kibekiiresti mõisatööde ristsõna, mille alusel moodustus kolm rühma – opmanid, kiltrid ja kupjad ning tööpäev võiski alata. Kõikidel rühmadel oli võimalus osaleda vikatiga heinaniitmise töötoas, karaskit küpsetada, hobuseid harjata, rakendada ning ratsutamist proovida. Ahti Luisk tutvustas vikati osasid, luiskamist, heinaniitmist. Kõik soovijad said ka ise niitmist proovida. Hobuste juures saadi teadmisi ja kogemusi sellest, kuidas hobust harjata ja hooldada. Sai ratsutada. Hobustega oli mõisasse tulnud Raili Märdin Luutsnikust. Katrin Luisk õpetas mõisa köögis suitsupeekoniga karaskit küpsetama. Mõttetegevust sai proovida mõisateemaliste vanasõnade kokkupanemisel.

Ilus päikesepaisteline sügisilm tegi tööpäeva väga mõnusaks ja siinjuures saab öelda, et vanasõna „Mõisa köis, las lohiseb!“ sel päeval paika ei pidanud. Õppepäeva läbiviimist toetasid algatus Huvitav Kool ja SA Innove projekt „Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse“ .

Tore õppepäev sai teoks tänu heale koostööle Haanja kooli, MTÜ Ruusmäe Noorteklubi ja OÜ Lilywhite vahel. Suur tänu kõikidele!

Tee tööd ja maksa raha, maatükk jääb ikke herrale. /Rakvere vanasõna/

Sirje Pärnapuu

Galerii mõisatööde õppepäevast Rogosis

 

Suitsusauna vaimne pärand (10. okt 2017)

Haanjamaal on palju suitsusaunu ja Haanjamaal elades on suitsusaun midagi väga igapäevast ja praktilist. Teisipäeval, 10. oktoobril toimunud õppekäigul kogukonna projekti raames käisid õppurid ja õpetajad Mooska talus suitsusauna pärandiga tutvumas. Räägiti suitsusauna olulisusest inimese eluringis, suhtlemisest esivanematega ja tervislikust saunaskäimisest. Õpiti omakeelseid saunasõnu ja vihtlemist. Vaadati, kuidas suitsusaunas liha suitseb ning mekiti saunas suitsutatud liha. Saadi teada, et Sausüüja on suitsu ja puhta õhu piir kütmise ajal suitsusaunas, et liha suitsutatakse 40 tundi kuiva lepapuuga, et vihtlemist alustatakse jalgadest, et esimese sauna ehitamise aastat ei ole teada ja palju, palju muud. Sedagi, et suitsusaunas tohib ikka veel lapsi sünnitada ja sauna surema minna. Töötuba suunas kooliperet oma pere, suguvõsa ja piirkonna saunapä- rimust tundma õppima, et oma keel ja UNESCO vaimse pärandi nimekirja kantud kombestik ikka pü- sima jääks.

Eda Veeroja

Galerii suitsusaunaga tutvumise päevast

 

Huviringid

  • 1
  • 2