• 1
  • 2

Projektid

Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse

 

Lisaks väga hea hariduse andmisele on Haanja kooli eesmärk kogukonna ja kooli hea koostoimimise tagamine. Meie oma kohaliku kultuuri ja keele sidumine õppetööga süvendab nii kogukonnas kui õppurites uhkust oma päritolu, juurte ja elukeskkonna üle.

„Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse“ on detsembrikuus alanud Haanja Kooli aastane projekt, mille sisuks on paikkonna eripära ja traditsioonide ning paikkondliku omakultuuri õpetamise praktika kujundamine.

Projekt sisaldab kogukonna ja kooli ühiseid õppekavaga seotud töötubasid. Koos toimetades saadakse tuttavamaks, tugevneb side kodukoha ja selle kultuuriga. Õppijate koolipäevad on põnevamad ja elulähedasemad ning küllap on kogukonnalgi noortelt palju õppida!

Ajakava:

5. detsembril 2016 toimus projekti avakoosolek, kus kooskõlastati planeeritavad tegevused, kavandati töötubade sisu.

15. detsembril käidi Rõuge kirikus ja kuulati kuulsate vendade Kriisade orelit ja selle lugu.

27.-28. veebruaril 2017 on talvepäevad Haanjas. Talvepäevade keskmes on talispordivahendid ja kombed läbi aegade.

14. märtsil 2017 on Haanja koolis võru keele ja emakeelepäev. Toimuvad töötoad ning kohtumised huvitavate inimestega.

20. aprillil 2017 valmistuvad noorgiidid Rogosi mõisa tutvustamiseks, räägitakse mõisa ajaloost ja legendidest.

3. mail 2017 toimub traditsiooniline XI Haanjamaa Legendi päev Rõuge Ööbikuorus. Kavas on pakutrükk ja kohalikud mustrid, vanaajamaja, pärimusmuusika, traditsiooniline lõkketoit.

15. septembril 2017 tutvustatakse ja tehakse mõisatöid Rogosi mõisas.

3. oktoobril 2017 tutvutakse suitsusaunatavade ja saunapärimusega Mooska talu suitsusaunas.

10. oktoobril 2017 tehakse projektist kokkuvõte. Valmib kroonika ja fotoalbum.

Haanja kooli ja kogukonna koostöös kujuneb välja kogukonna väärtusi kaasav õpetamise praktika, mida rakendatakse ja arendatakse järgnevatel õppeaastatel. Kavandatud tegevustesse on haaratud kogu Haanja koolipere, lastevanemad ja koostööpartnerid: Rõuge Maarja kirik, Haanja Suusaklubi, Haanja Elo Juur, Ruusmäe Noorteklubi, Haanja Miihhi Nõvvokoda, Mooska talu, Haanja Vallavalitsus.

Projekti rahastab SA Innove ja lähtutud on Huvitava Kooli põhimõtetest.

Info Urmas Veerojalt

 

Rõuge Maarja kiriku külastamine ja vendade Kriisade oreliga tutvumine (15. dets 2016)

“Aga ingel ütles neile: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” (Luuka 2:10-11) Seda kirjakohta Piiblist, mida loetakse jõululaupäeval kõigis Eestimaa kirikutes, kuulsid ka kõik Haanja Kooli õpilased 15. detsembril Rõuge Maarja kirikus.

Rõuge kiriku külastus võeti ette detsembris alanud projekti “Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse” raames. Advendiaeg on just õige aeg, et tutvustada õpilastele jõuludega seotud kristlikku traditsooni. Eesmärgiks oli tutvuda kohaliku kiriku, selle ajaloo ning kirikus oleva vendade Kriisade ehitatud oreliga. Tunniajalise külastuse sisse mahtusid nii kultuurilugu, ajalugu, muusika, keel ja kirjandus kui ka matemaatika.

Rõuge koguduse õpetaja Mait Mölder tegi meile ringkäigu ning tutvustas nii kiriku ajalugu kui ka kristlikku traditsiooni. Mitmed õpilased ja õpetajad käisid ära kiriku tornis, kust avanes imeilus vaade nii Rõugele kui ka kaugemale. Ringkäigu viimases osas tutvusime kohalike orelimeistrite Kriisade oreliga (mis on ka üks nende autentsemaid säilinud oreleid) ning mõned õpilased said proovida orelitallaja rasket tööd. Lõpuks kõlas ühislauluna imeilus “Püha öö” ning kirikuõpetaja õnnistussõnade saatel pöördusime tagasi argitoimetustesse. Usun, et iga õpilane kuulis midagi uut ja huvitavat, mida ta varem ei teadnud ning vastukaaluks külmale kirikule said meie südamed soojaks.

Aitäh Rõuge Maarja koguduse õpetajale lahke vastuvõtu eest!

Õp Kerli Perend

Fotogalerii kiriku külastamisest

 

Talvepäevad Haanja Koolis (27.-28. veebr 2017)

Suusad on juba aastasadu aidanud inimestel ekstreemsetes lumeoludes hakkama saada.

Meie koolis aitas suuskade põnevast ajaloost ja nende valmistamisest selgust saada lapsevanem ja õpetaja Paavo Rüütli. Otsustati ka ise suuskade tegemist proovida. Soetati vajalikud haavaplangud ning töö võis alata. Veebruarikuu jooksul tehti  haavapuidust „haanjamehe“ suuski. Ka 1930ndatel - 40ndatel aastatel õpetati Eesti koolides tööõpetuse tundides poistele suuskade valmistamist.

Laiadel puusuuskadel liikumine on kunst omaette. Võimalus seda proovida oli 27. veebruaril. Kogu koolipere ja kogukonnaliikmed, kes talvepäevast osa võtsid, riietusid vanemate aegade talveriietusse. Lumele toodi viiekümnendatest aastatest pärit suusad, suusakepid, kelgud, lumeräätsad.  Avati endise spordipedagoogi Harri Neeme eestvedamisel loodud Haanja kooli vana suusabaasi uksed, sealt oli võimalik laenutada ning proovida 1980ndate - 90ndate aastate suuski ja suusavarustust. Koolimajas oli kõigile huvilistele eksponeeritud ülevaatlik stend talveharrastustest läbi aastate.

Toreda talispordipäeva lõpetuseks tehti ühispilt, kus osalejad olid retroriietuses, ning käidi koolimaja ümbruses matkal.

Teisipäeval oli ühine vastlapäev. Päev algas koolimajas sportlike mängudega, pärastlõunal lasti liugu suusastaadioni lumistel nõlvadel, ehitati spordiväljakul lumeskulptuure ja söödi vastlakukleid. Vastlaliule lisasid põnevust külalised Jaapanist, kes olid tulnud meie rahvatraditsioonidega tutvuma ning liulaskmisest osa saama.

Talipäevade läbiviimist toetasid algatus Huvitav Kool  ja SA Innove projekt  "Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse".  

Talipäevad viis läbi Haanja kool koostöös MTÜ Haanja Suusaklubiga.

Fotogalerii talvepäevadest

 

  

 

Tähistasime emakeelepäeva!

14. märtsil tähistasime koolis järjekordset emakeelepäeva, mis sel aastal oli eelmistest erinev. Nimelt oli see üks algatuse Huvitav Kool  ja SA Innove projektis "Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse“ kavandatud üritustest.

Emakeelepäeva teemaks oli „Loodus Eesti kirjanduses.“ Kõik klassid said ülesandeks kujundada poster mõne linnu või looma kohta. Tingimuseks oli, et see loom või lind peab olema tegelaseks mõnes kirjandusteoses ning raamat, kus valitud loom või lind esineb, peab olema õpilastel läbi loetud.

Kuulutasime välja ka loodusfotode konkursi, kuhu laekus 38 tööd.

Emakeelepäeva hommikul käisid 6. kl õpilased Aveli Valb, Eva-Lotta Kuus ja Villu Kõva lasteaias, kus nad viisid läbi meisterdamise töötoa. Kell 10.30 hakkasid 9. kl  õpilased e-etteütlust kirjutama. See oli sel aastal kergem kui eelmistel aastatel.

Pärast neljandat tundi kogunesime kõik alumise korruse fuajeesse, kus olid välja pandud postrid, mida  iga klassi esindajal tuli teistele tutvustada.  Eriti tublid olid nooremate klasside õpilased, kes võtsid oma tööd väga tõsiselt.

Fotokonkursi parim oli Kert Lestberg, tublid olid ka Johanna Sarik ja Taavi Lilloja. Õpetajatest sai enim hääli Evi Lestberg.

Pärast postrite tutvustamist toimusid töötoad, kus kõik õpilased said punuda endale väelise paela (pael, mis võib soove täita), valmistada õnnõnöpsi ja paberist mänguasja. Nimetatud tegevused on seotud rahvapärimusega.

15. märtsil käisid Kirke Lee Vodi ja Sirlen Vodi Haanja keelepesa lastega mängimas ja meisterdamas.

Emakeelepäeval on alati rõhutatud ka kohaliku keele ja kultuuri  tähtsust. Mitmed tegevused toimusidki võru keeles, näiteks suhtlemine keelepesa lastega ja juhendamine töötubades.

Haanja raamatukogus on välja pandud näitus loodusteemalistest raamatutest. Näitus jääb avatuks märtsikuu lõpuni.

Tänan kõiki, kes emakeelepäeva edukaks kordaminekuks oma panuse andsid ning üritustel osalesid! Aitäh Egle Vodile MTÜ-st Haani Elo Juur, Riina Lõhmusele, Lea Langale, Ülle Mõimele ja kõigile kolleegidele ning õpilastele!

Kersti Leit, eesti keele ja kirjanduse õpetaja 

Galerii emakeelepäevast 

 

Haanjamaa legendi päev Rõuges (3. mai 2017)

3. mail sõitsime Rõugesse. Päev algas vanal linnamäel, räägiti linnamäe ajaloost ja vanaaja töödest, mida saab sellel päeval teha. Vaatasime linnamäe lähedale ehitatud muinasmaja. Maja oli külm, pime, madal, muldpõrandaga ja akendeta. Muinasmajas madratseid ei olnud, tuli magada õlgedel, katteks loomanahad. Kui ahju köeti, siis oli ruum suitsune. Külmal talvepäeval võis selline kütmine olla väga ebamugav. Muinasmaja lähedal olid veel ait ja sepikoda ning rauasulatusahi ja loomapealuu.

Esimene töö oli luupõletus. Seal saime teha loomaluudele igasuguseid mustreid. Mustri tegemine polnudki nii lihtne, sest luud on kumerad ja mustriraud pidi olema väga tuline. Pärast põletasime puulaastudele loomanimesid.

Järgmine tund oli savitöö. Mina voolisin looma, tegin savist karu, mõned tegid savist kausi.

Pakutrükk oli lahe, sest seal saime kujundada ja trükkida lina. Trükkisin linale linnu, päikese ja veel ühe mustri. Minu arust sai see lina väga kaunis, tegin selle lina emmele emadepäevaks.

Lõunasöögiks saime vanaaegset putru vaarikavarreteega. Lõkkel keedetud tee tundub parema maitsega. Pudru sees olid mingid marjad ja liha.

Mulle meeldis puutöö, sest seda sai teha noa ja saega. Tegime vilepilli. Kõigepealt tuli puujupp koorida, seejärel puurida augud. Pilli tegime kahest oksast.

Sepatöö oli naljakas ja põnev. Meile näidati naela tegemist. Sain selle naela endale, sest ma tundsin paljusid tööriistu. Need olid väga huvitavad riistad. Rauast asjad on väga ilusad. Esimene raud kukkus taevast alla, see oli meteoriidiraud.

Käisime ka Rõuge pesapuus. Torn kõikus natuke. Oli kõhe ja põnev. Veel nägime vesioinast ning kõndisime Ööbikuorus. Oru serval õitsesid lillad lõokannused, kollased ülased ning sinised sinililled. See oli lahe päev.

3. ja 4. klassi õpilased ja õp Malle

Galerii legendipäevast 

 

Mõisatööde õppepäev Rogosis (28. sept 2017)

Septembrikuu 28. päev oli Rogosi mõisas rahva- ja toimetusterohke, sest mõisasse oli „tööle“ tulnud kogu Haanja koolipere. Teadaolevalt võeti vanasti mõisasse tööle tublid töömehed ning seetõttu algaski kolmetunnine õppeprogramm jõukatsumisega mõisa väravas nii poistele kui tüdrukutele. Jõukatsumise järel täideti kibekiiresti mõisatööde ristsõna, mille alusel moodustus kolm rühma – opmanid, kiltrid ja kupjad ning tööpäev võiski alata. Kõikidel rühmadel oli võimalus osaleda vikatiga heinaniitmise töötoas, karaskit küpsetada, hobuseid harjata, rakendada ning ratsutamist proovida. Ahti Luisk tutvustas vikati osasid, luiskamist, heinaniitmist. Kõik soovijad said ka ise niitmist proovida. Hobuste juures saadi teadmisi ja kogemusi sellest, kuidas hobust harjata ja hooldada. Sai ratsutada. Hobustega oli mõisasse tulnud Raili Märdin Luutsnikust. Katrin Luisk õpetas mõisa köögis suitsupeekoniga karaskit küpsetama. Mõttetegevust sai proovida mõisateemaliste vanasõnade kokkupanemisel.

Ilus päikesepaisteline sügisilm tegi tööpäeva väga mõnusaks ja siinjuures saab öelda, et vanasõna „Mõisa köis, las lohiseb!“ sel päeval paika ei pidanud. Õppepäeva läbiviimist toetasid algatus Huvitav Kool ja SA Innove projekt „Kogukonna kaasamine õppekava arendamisse ja rakendamisse“ .

Tore õppepäev sai teoks tänu heale koostööle Haanja kooli, MTÜ Ruusmäe Noorteklubi ja OÜ Lilywhite vahel. Suur tänu kõikidele!

Tee tööd ja maksa raha, maatükk jääb ikke herrale. /Rakvere vanasõna/

Sirje Pärnapuu

Galerii mõisatööde õppepäevast Rogosis

 

Suitsusauna vaimne pärand (10. okt 2017)

Haanjamaal on palju suitsusaunu ja Haanjamaal elades on suitsusaun midagi väga igapäevast ja praktilist. Teisipäeval, 10. oktoobril toimunud õppekäigul kogukonna projekti raames käisid õppurid ja õpetajad Mooska talus suitsusauna pärandiga tutvumas. Räägiti suitsusauna olulisusest inimese eluringis, suhtlemisest esivanematega ja tervislikust saunaskäimisest. Õpiti omakeelseid saunasõnu ja vihtlemist. Vaadati, kuidas suitsusaunas liha suitseb ning mekiti saunas suitsutatud liha. Saadi teada, et Sausüüja on suitsu ja puhta õhu piir kütmise ajal suitsusaunas, et liha suitsutatakse 40 tundi kuiva lepapuuga, et vihtlemist alustatakse jalgadest, et esimese sauna ehitamise aastat ei ole teada ja palju, palju muud. Sedagi, et suitsusaunas tohib ikka veel lapsi sünnitada ja sauna surema minna. Töötuba suunas kooliperet oma pere, suguvõsa ja piirkonna saunapä- rimust tundma õppima, et oma keel ja UNESCO vaimse pärandi nimekirja kantud kombestik ikka pü- sima jääks.

Eda Veeroja

Galerii suitsusaunaga tutvumise päevast

 

eTwinning

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks koolitöötajatele (õpetajatele, õppealajuhatajatele, raamatukogutöötajatele jne), kes töötavad Euroopa eri riikides. Koolid, kes on otsustanud osaleda Euroopa kõige põnevamas kogukonnas, saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua.

Allikas: www.etwinning.net

Haanja Kool tunnustati kevadel 2018 eTwinningu kooli märgiga.

eTwinningu tegevused Haanja Koolis

eTwinningu kvalideedimärk "RoboMath" projekti eest.

Jõukaardid sõpradele! 

Õpetaja Leelo osales novembris 2017 Sopotis (Poolas) eTwinningu kontaktseminaril, kus saadi uusi sõpru-tuttavaid ning algatati uusi projekte. Koolid alustasid koostööd enne jõule. Soojenduseks ja tutvumiseks meisterdasime ja saatsime projektipartneritega teineteisele jõulukaarte. Fotodel on näha Poola õpilaste saadetud kaardid.

Aitäh õpetaja Üllele, Mallele ja Annele, kes koos õpilastega kaarte meisterdasid. Aitäh kõigile, kes kaarte meisterdasid!

 

Aeg

Tegevus

Osalejad

jaan-mai 2018

Rahvusvaheline projekt "Feel the trees"

Haanja koolist 5. ja 6. klassi õpilased. Õp Leelo, õp Triinu, õp Merilin, õp Paavo.

Poolast osaleb projektis kaks kooli.

sept-dets 2017

Eestisisene projekt "Olen arukas energiatarbija!"

7. klassi õpilased, õp Triinu Grossmann ja õp Leelo Viidu

28.-30. okt 2017

Töötuba RoboMath projekti põhjal konverentsil "Learning to think in a digital society" Kreekas, Ateenas

http://www.etwinning.gr/tc2017

 

õpetaja Triinu Grossmann

22.-23. sept 2017

Koostööseminar Norra õpetajatega Norras teemal "Innovative Teaching in the classroom"

õpetaja Triinu Grossmann

jaanuar-mai 2017

Eestisisene projekt “Minu Eesti 100!”. Projekt on seotud ProgeTiigri eesmärkidega.

1.-2. klassi õpilased Haanja majast, 1.-3. klassi õpilased Ruusmäe majast, õpetajad Kerli Perend, Anne Heier, Triinu Grossmann

aprill - mai 2017

Rahvusvaheline projekt “RoboMath”. Projekt on seotud ProgeTiigri eesmärkidega.

8. klassi õpilased, Triinu Grossmann

2016 nov – 2017 märts

Rahvusvaheline projekt “Meriamber” (Eesti-Poola)

6. klassi õpilased, õpetaja Evi Lestberg

17.-20. november 2016

Kostööseminar Sopotis “Balti meri - meie ühine pärand, jagatud väärtused”

õpetaja Evi Lestberg

13.-15. oktoober 2016

Koostööseminar Norra õpetajatega “Innovative Teaching in the classroom”

õpetaja Triinu Grossmann

6.-8. oktoober 2016

Kostööseminar Bratislavas “Kuidas teha head eTwinningu projekti”

õpetaja Kerli Perend

5.-8. mai 2016

eTwinningu konverents Portugalis

õpetaja Triinu Grossmann

11.-12. detsember 2015

eTwinningu projektide loomise seminar Tallinnas

õpetaja Triinu Grossmann

2015 oktoober-aprill 2016

Eesti projekt “Teeme robotitele mängu“

5. kl õpilased, õpetajad Triinu Grossmann ja Evi Lestberg

9.-10. oktoober 2015

eTwinningu koolitus algajatele Tallinnas

õpetajad Triinu Grossmann ja Evi Lestberg

Külastusmäng "Unustatud mõisad"

Tule aardejahile Rogosi mõisasse 18. ja 23. mail 2017!

PÄEVAKAVA   .PDF

Rogosi mõisat tutvustav info http://www.moisakoolid.ee/et/manor_schools/rogosi-m%C3%B5is-haanja-kool

34 mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele igal suvel kuuel päeval avatud.
Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Haanja Kool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse liige.

Eesti Mõisakoolide Ühenduse eesmärk on ühendada erinevaid mõisakoole ja mõisakoole omavaid omavalitsusi ning edendada nendevahelist koostööd mõisakoolide arendamisel kaasaegse õpikeskkonnaga haridusasutusteks ja kogukonna külastuskeskusteks.
Eesmärgi saavutamiseks algatab, korraldab ja toetab ühendus projekte ning tegevusi mõisakoolide jätkusuutlikkuse tagamiseks haridus-, kultuuri-, ja turismikeskustena ning aitab kaasa mõisakoolide ühtekoondamisele, koostöö arendamisele ja kogemuste vahetamisele.
Samuti aitab Eesti Mõisakoolide Ühendus kaasa kultuuri järjepidevuse hoidmisele ning selle sidumisele eesti rahvuskultuuri, kohaliku sotsiaalse majandusliku arengu, rahva ajaloomälu säilitamisele ja tugevdamisele ning kogub, korraldab, kirjastab ja levitab muinsuskaitsealast teavet mõisakoolide kohta.
Ühenduse eesmärkide hulka kuulub ka täiendavate rahastusallikate leidmine mõisakoolide hoonete ja parkide korrastamiseks, et toetada kogukonna jätkusuutlikku arengut ja koostööd.

Allikas: www.moisakoolid.ee

ProgeTiigri võrgustiku liige

Haanja Kool osaleb ProgeTiigri võrgustiku töös ja on valdkonna populariseerija Võrumaal.

Õppetöös kasutatakse programmi toel soetatud vahendeid.

 

HITSA ProgeTiigri mängumaraton 2017

Lisett Sammi mäng, mis õpetab programmeerima EV3 robotit.

 

ProgeTiigri seadmete taotlusvoor 2016

Ülevaade soetatud vahendite kasutamisest september 2016-veebruar 2017

Mitmeid tegevusi on kajastatud ka Facebooki lehel "Nutitund igasse kooli!"

 

1. ja 2. klassi õpetaja Kerli Perend:

1.- 2. klassis olen kasutanud nii Ozoboti roboteid kui ka BeeBoti roboteid. Ozoboti robotiga osalesime ka Robotexi hariduslike robotite võistlusel (detsember 2016). Ettevalmistusi lõimisime matemaatika (sirgjoon, kõverjoon, murdjoon) ja kunstiõpetusega (mänguplatsi kujundamine). Ozoboti olen kasutanud veel matemaatika tunnis teema juures ringjoon ja ring. Kunstiõpetuses joonistasid õpilased Ozobotile rada, kasutades ka mustrikoode. Kasutame Ozoboti robotit ka eTwinningu projektis “Minu Eesti 100”.

BeeBote olen kasutanud eesti keele tunnis häälikute kordamiseks. Kasutades kõiki hariduslikke roboteid, korraldasime koodinädala raames algklassidele kaks hariduslike robotite vahetundi, kus nad said ise katsetada ja proovida, mida on võimalik nende robotitega teha.

Üks 7. klassi õpilane teeb oma loovtöö teemal “Õpimatid BeeBoti robotile”.

Hariduslike robotite kasutamine ainetunnis on toonud kindlasti vaheldust ja tekitanud õpilastes elevust. Õpilaste emotsioonid on alati olnud väga positiivsed ning neile väga meeldib, kui hariduslikud robotid on tundi lõimitud. Õpetajana nõuab see kindlasti rohkem ettevalmistust ja loovust (kuidas ja kus rakendada ning kas see on eesmärgipärane), kuid üks-kaks korda katsetades, tuleb ka julgus. Edaspidigi on plaanis hariduslikke roboteid ainetunnis kasutada. Kuna BeeBoti robotile valmivad uueks õppeaastaks ka õpimatid, siis see võimaldab ka teistel õpetajatel neid rohkem kasutada. 

Tundide kajastused Facebooki lehel "Nutitund igasse kooli":

1.-2. kl, matemaatika (ringjoon ja ring)

Koodinädala ülevaade

1.-2. kl, eesti keel (häälikute kordamine)

 

Lasteaiaõpetaja Eve Kanep:

Haanja lasteaia 5-6 aastased lapsed kasutasid 2016/17. õppeaasta I poolaastal programmeeritavat robotit Bee-Bot. Tegevuse käigus kinnistasime värvuseid ja kujundeid, õppisime tundma linde, loomi. Taskutega alusmatt on olnud abivahendiks nii tähtede kui ka numbrite õppimisel. Samuti oleme robotit kasutanud lugemise ja arvutamise harjutamisel. Heaks abivahendiks on olnud robot loendamise ja ruumis orienteerumise õppimisel ( edasi – tagasi, paremale- vasakule jne). Mängides peavad lapsed ootama järjekorras, jälgima teiste sooritust, abistama kaaslast – mis on aluseks tegutsemisel meeskonnana. Lastele meeldib Bee–Bot, kuna see pakub vaheldust ja emotsioone. Õpetajale annab mati koostamine laialdasi võimalusi ja variante õppetöö elavdamiseks ja täiustamiseks.

 

 

Robootikakomplektide kasutamine füüsika tundides - Ülle Mõim

Põhikooli füüsika rõhu teema raames ehitasid õpilased erinevaid seadmeid, milles kasutasid silindreid, voolikuid, pumpasid, reservuaari ja manomeetrit.

Töö käigus saadi ülevaade silindrite tööpõhimõttest, õpiti mõõtma rõhku ja võrreldi, kuidas süsteem toimib erinevate raskuste tõstmise korral.

Taastuvenergia komplektiga uurisid õpilased taastuvenergia allikaid ning koos teiste komplektidega kombineerisid huvitavaid lahendusi. Ehitati tuulik, mida sai tööle panna tuult tekitades, päikesepaneeli kasutades ning mehaaniliselt vändates. Komplekti abil saadi ülevaade sellest, milliseid võimalusi on energia saamiseks ning millised energia muundumised võivad toimuda.

9. klassi elektriõpetuses tutvusid õpilased ARDUINO komplektiga, mille abil saadi esmane ülevaade vooluringi tekitamisest. Tutvuti LED lampidega, õpiti kasutama lülitit, vooluallikat ja erineva suurusega takisteid. Kui vooluringi koostamine oli selgeks saanud, asuti programmeerima. Saadi aimu lüliti erinevast funktsioonist (lüliti abil võib nii lampe tööle panna kui ka programmi juhtida). Tutvuti ka erinevate ühendusviisidega (jada- ja rööpühendus).

Õpilastele meeldis mehhanisme ehitada ja seejärel katsetada, saades seeläbi uusi teadmisi. Kavatseme kindlasti nende kompletide kasutamist jätkata.

 

Robotid matemaatikas - Triinu Grossmann

Olen EV3 roboteid kasutanud nii 8. kui 9. klassi matemaatika tundides. Ülesannete lahendamisel kasutame LEGO MINDSTORM Educations EV3 programmi Math plokki. Math plokki kasutades oleme käsitlenud järgmisi teemasid: muutuja, ruutjuur, ümardamine, tehete järjekord, ringjoone pikkus, Pythagorase teoreem. Ozoboti roboteid oleme kasutanud kiiruse arvutamisel ja mängulise elemendina. Käimas on 8. klassi õpilastega eTwinningu projekt "OzoMath", kus on eesmärgiks Ozoboti programmeerimise läbi rakendada 8. klassis õpitut. Samuti olen kasutanud BeeBoti roboteid, kus õpilastel tuli koostada ise ülesanded ja paigutada need mati taskutesse ning seejärel lahendasime üksteise ülesandeid.

 

Keemia - Evi Lestberg

Tunni eesmärgiks oli robootika abil aatomi ehituse kordamine. Õpilased ehitasid paarikaupa LEGO klotsidest erinevaid aatomite mudeleid ja panid need ka liikuma. Valmis töid esitlesid õpilased videos.

Fotoülevaade keemia tunnist

 

Robootika töötoad Pühajärve Põhikooli õpetajatele.

Jagasime külalistele ideid, kuidas roboteid ainetundides kasutada. Töötubades tuli õpetajatel aktiivselt kaasa töötada.

EV3 ja matemaatika töötoas tuli koos Kerdi (4. kl) ja Mattiase (6. kl) abiga lahendada FIRST LEGO League väljakul üks ülesanne. Tuli lükata akvaarium õigesse kasti. Selleks tuli arvutada roboti ratta ümbermõõt, mõõta vahemaa ja teha vajalikud arvutused programmi Math plokki kasutades. Oli väga rõõmus töötuba :)

Füüsika ja robootika töötoas mõned õpetajad said katsetada Arduino komplekti abil vooluringi loomist. Uurisime ka taastuvenergia ja pneumaatikakomplekte ning nende kasutamise võimalusi füüsikas. Töötuba aitasid läbi viia 9. klassi õpilased.

Hariduslike robotite töötoas sai katsetada BeeBoti ja Ozoboti roboteid ning koos mängiti ning arutleti taas, kuidas erinevates ainetundides saaks antud roboteid kasutada. Töötoas lõid kaasa 8. klassi õpilased Marge ja Jannet.

Fotoülevaade robootika töötubadest

 

 

 

Ennetusprogramm Suitsuprii Klass

Suitsuprii Klass on Tervise Arengu Instituudi (TAI) suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.–9. klasside õpilastele.

Programmi eesmärgid on:

  • ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas
  • motiveerida tubakat tarvitavaid õpilasi sellest loobuma
  • toetada tubakast vaba olemist kui eluviisi

Ennetusprogramm kestab viis kuud. Programmis osalevad õpilased lubavad oma allkirjaga jääda vähemalt kogu programmiperioodiks tubakavabaks ehk siis mitte teha suitsu, tõmmata vesipiipu ega tarvitada muid tubakatooteid. Programm toimib vastastikuse aususe põhimõttel – õpilased kontrollivad enda ja oma klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise.

2014. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on keskmine vanus, millal Eesti õpilased proovivad esimest korda elus sigaretti, 12 eluaastat. Huuletubakat on tarvitanud 13% 11–15-aastastest kooliõpilastest. E-sigaretti on suitsetanud 33% 11–15-aastastest õpilastest.

Ennetusprogrammiga sooviti toetada õpilasi ja näidata, et tubakavabadus on igati normaalne eluviis ning et tegelikult enamik nendevanuseid ei tarvita samuti tubakatooteid.

Kõigi programmi edukalt lõpetanud klasside vahel loositi programmiperioodi lõpus välja rahalised ja lisaauhinnad.

Allikas: www.terviseinfo.ee

Veel artikleid...

  1. Tervist edendav kool

Galerii